View
1
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
UPPSALA UNIVERSITET
Finsk-ugriska instutitionen
Examensarbete (Estniska D1, 20p)
Vårterminen 2001
Handledare: Raimo Raag
Kuidas Tartu üliõpilased suhtuvad Eesti
ühinemisse Euroopa Liiduga
Maria Bjugård
1
Abstract In February 2001, I conducted an opinion poll among the students of Tartu University
concerning the enlargement of the European Union. The purpose of the poll was to clarify the
question of whether Estonian students have positive or negative opinions about Estonia�s
forthcoming accession to the European Union, and whether they are interested in getting more
information on this subject or not. The poll also focused on the university students� hopes and
fears associated with European Union enlargement. My thesis was that the majority would
have a negative opinion about the accession, and that they would not be interested in getting
more information about the future amalgamation with EU.
Information was gathered through 10 in-depth interviews and a questionnaire, which 258
students completed. The results showed that the students, to a large extent, are positively
minded about Estonia joining the European Union. It also showed that the students are
interested in getting more information, but that they might not be very active in searching for
such information.
In my treatise I compare these research findings with a poll conducted by Saar Poll -
Sotsiaal- ja turu-uuringud, for the Estonian EU Information Secretariat, which shows the
opinions of a cross-section of the people of Estonia. This poll showed, among other things,
that the students have a slightly more positive opinion about joining EU than the overall
population, but that students get more of their information from the Internet.
I also present and compare the doubts and hopes put forward by students that claim to be
exceedingly positive or negative towards Estonia�s acession to the EU.
2
Sisukord Abstract ......................................................................................................................1
1. Sissejuhatus ..........................................................................................................3
1.1 Eesmärk ..........................................................................................................3
2. Meetod ja materjalid ..............................................................................................4
3. Tulemused ..........................................................................................................5
3.1 Ankeetide tulemused ........................................................................................5
3.1.1 Küsimused 1-2 ning 8, Seisukohad ..........................................................5
3.1.2 Küsimused 3-5, Infoallikad ......................................................................8
3.1.3 Küsimused 6-7, Lootused ja kahtlused ....................................................9
3.2 Intervjuude tulemused ........................................................................................11
3.2.1 Küsimused EL informatsiooni kohta ....................................................11
3.2.2 Küsimused EL informatsiooni allikate kohta ........................................12
3.2.3 Kahtlused ja lootused ............................................................................13
4. Tulemuste analüüs ..............................................................................................19
5. Kokkuvõte ................................................................................................................22
Allikad ......................................................................................................................23
Lisad ............................................................................................................................24
Lisa 1. Ankeet ..........................................................................................................24
Lisa 2. Kahtlused ja lootused ..................................................................................25
3
1 Sissejuhatus
1.1 Eesmärk Eesti Vabariik on üks kuuest Euroopa Liidu kandidaadimaast, kellega alustati
läbirääkimisi 1998. aasta kevadel. Enne, kui riik saab liituda Euroopa Liiduga peaks olema
täidetud viis põhinõudmist. Riik ei pea mitte ainult olema osa Euroopast ja demokraatlik, vaid
tuleb ka järgida vabaturumajanduslikku poliitikat ja aktsepteerida lepingute tingimusi ning
acquis communautaires�e (seadusi ning poliitikat, mis on juba Euroopa Liidu poolt
rakendatud). (McCormick 1999:80-81) Enne Eesti liitumist küsitakse rahva arvamust
referendumi teel.
Paljud uuringud viiakse läbi eesmärgil, et teada saada, mida Eesti rahvas Euroopa
Liidust arvab. Otsus, kas liituda või mitte liituda Euroopa Liiduga, on nimelt rahva kätes. Oma
tööga soovin näidata, mida eesti üliõpilased Eestis Euroopa Liidust arvavad, mida nad
loodavad või kardavad. Mitte ainult, kas nad on negatiivsed või positiivsed Euroopa Liiduga
liitumise suhtes, aga samuti, kust nad on saanud informatsiooni EL-i kohta ja kas neil on huvi
saada rohkem infot. On tähtis teada, kuivõrd hästi informeeritud nad on, kuna kahtlused ja
lootused Euroopa Liidu suhtes võivad põhineda nii faktide kui ka tunnetel. Minu arvates on
see rühm eriliselt huvitav, sellepärast et nemad on need, kes tulevikus juhivad Eestimaad.
Minu hüpotees on, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivsed Euroopa Liiduga
liitumise suhtes, ja et rohkema info hankimine neid eriti ei huvita.
4
2. Meetod ja materjalid Ma tegin 2001. a veebruaris oma uurimuse jaoks ankeetküsitluse ning kümme
intervjuud. Ankeedi jaoks püüdsin ma saada vastuseid üliõpilastelt, kes esindasid paljusid
erinevaid erialasid ja eri vanusegruppe. Ma andsin 550 ankeetiabivalmistele õpetajatele ja
üliõpilastele, sain tagasi 258 täidetud ankeeti, ja umbes 180 tühja ankeeti.
Ankeedis küsisin, kuidas üliõpilased hindavad oma informeeritust Euroopa Liidust, kas
nad on positiivsed või negatiivsed Euroopa Liitu astumise suhtes, millisest allikast on nad
saanud Euroopa Liidu kohta infot jne (vt Lisa 1). Ma küsisin ka, kas nad hääletaksid jah või ei,
kui referendum toimuks täna. Ühes ankeedi osas said nad iseseisvalt kirjutada, millised on
nende suuremad lootused ning kahtlused seoses Euroopa Liitu astumisega. Ma kavatsen oma
lõputöö uurimuses näidata, millised kahtlused ja lootused on neil, kes on kõige positiivsemad,
ja neil, kes on kõige negatiivsemad. Huvitav on näha, kas nende gruppide vahel on mingi
erinevus, või kas mõlemad kardavad ning loodavad samasuguseid asju. Seal, kus võimalik,
võrdlen ma oma tulemusi Elanikkonna monitooringu aruandega (Saar Poll, Sotsiaal- ja turu-
uuringud), mis on avaldatud Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel
(http://www.elis.ee/). Selles uuringus osalesid 2023 vastajat, küsitlusperiood oli 6.-20 aprill
aastal 2000. Need on ühe käimasoleva uuringu viimased tulemused, tabelites näidatakse ka
eelnevaid resultaate. Ma olen osaliselt kasutanud selle uuringu küsimusi oma intervjuudes.
Intervjuude saamiseks saatsin e-maili teel palve, et need, kes oleksid nõus osalema
väikeses intervjuus Euroopa Liidu kohta, võtaksid minuga ühendust ja teataksid oma nime,
sünniaasta ning eriala. Kuna ma sain umbes sada vabatahtlikku, valisin nende hulgast viis
naissoost ja viis meessoost üliõpilast, erinevatelt erialadelt ning erinevate sünniaastatega. Iga
intervjuu kestis umbes pool tundi ja intervjuu mõte oli uurida sügavamalt samu teemasid, mis
olid ankeedis.
5
3. Tulemused Selles peatükis kavatsen avaldada ankeetide ning intervjuude tulemused. Esmalt toon
välja, ankeetidest saadud vastused ja siis jätkan lühikese aruteluga sellest, kas neil, kes peavad
end pooldajateks on teistsugused kahtlused ja lootused, kui neil, kes peavad end vastasteks.
Ma vaatlen ka, kust need kaks gruppi on saanud infot Euroopa Liidu kohta ja kui huvitatud
nad on enama informatsiooni saamisest. Edasi esitan intervjuude tulemused ning võrdlen neid
ankeetide tulemustega.
3.1 Ankeetide tulemused Ma esitan esimeses peatükis vastused küsimustele number üks, kaks ning kaheksa, sest
nad kõik seonduvad sellega, kuidas eesti üliõpilased suhtuvad Euroopa Liitu. Järgnevates
peatükkides vaatan lähemalt, kuidas üliõpilased hindavad oma informeeritust Euroopa Liidu
kohta, kust nad on saanud infot ja kuidas nad soovivad saada lisainformatsiooni, kui üldse
soovivad. Viimases peatükis vaatan, millised on nende suuremad lootused ja kahtlused seoses
Euroopa Liiduga liitumisega.
3.1.1 Küsimused 1-2 ja 8, Seisukohad Ankeedi esimene küsimus �Kas Te teate kindlalt, mida toob kaasa liitumine Euroopa
Liiduga?� ei anna tegelikult vastust küsimusele, kui palju eesti üliõpilased tegelikult teavad
Euroopa Liidust, vaid kuidas nad ise hindavad oma informeeritust.
Vastamisel, pidi iga tudeng märkima
oma seisukoha ristiga viiepunktilisel skaalal,
mille parempoolseim vastus oli �tean
kindlalt� ja vasakpoolseim vastus oli �ei tea
üldse�. 258s ankeedis märkisid 10 (4%)
üliõpilast risti kõige parempoolsemasse 0
50
100
150
Joonis 1
6
ruutu, 71 (27,5%) paremalt teise ruutu ja 136 (52,7%) keskmisesse ruutu. Vasakult esimesse
ruutu märkis oma risti 37 (14,3%) üliõpilast ja kõige vasakupoolsemasse ruutu ainult 3 (1,2%)
üliõpilast (vt joonis 1). Uks üliõpilane ei vastanud sellele küsimusele.
Teine küsimus annab ka vastuse ühele
objektiivsele küsimusele, nimelt �Kuidas Te
suhtute Eesti liitumisse Euroopa Liiduga?�.
Siin olid vastusealternatiivid samal moel
kujundatud; viiepunktise skaalana, mille
paremal pool oli vastus �positiivselt� ja
vasakul pool vastus �negatiivselt�. 26 (10%)
üliõpilast panid risti kõige parempoolsemasse
ruutu, 82 (31,8%) paremalt teise ruutu ja 66 (25,6%) keskmisesse ruutu. Vasakult teise ruutu
märkia risti 61 (23,6%) üliõpilast ja kõige vasakpoolsemasse ruutu 20 (7,8%) üliõpilast (vt
joonis 2). Sellele küsimusele ei vastanud 3 üliõpilast.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli esitatud tabel pealkirjaga:
�Suhtumine Euroopa Liitu maakondade kaupa�. Tabelis on näidatud, erinevaid faktoreid, mis
võiks mõjutada Euroopa Liitu astumise poolt või vastu hääletamist. Ma tulen oma tulemuste
analüüsis selle juurde tagasi.
Maakondade nimetuste alla on arvestatud ka kõik nende territooriumil paiknevad linnad,
s.t. näiteks Tallinn kuulub selles tabelis kategooria "Harju" alla.
0
20
40
60
80
100
Joonis 2
7
Tabel 1
Toetus Euroopa
Liidule
Mitteotsustanute
ning hääletusest
loobujate
osakaal
Huvitatus
Euroopa
Liidust
Informeeritus
Euroopa Liidust
Mis suunas
muutub Teie elu,
kui Eesti ühineb
Euroopa Liiduga
Harju toetajaid rohkem väike suur hea jääb samaks
Ida-Viru toetajaid rohkem keskmine keskmine halb jääb samaks
Jõgeva toetajaid rohkem keskmine suur hea jääb samaks
Järva vastaseid rohkem väike väike keskmine jääb samaks
Lääne
regioon*
toetajaid ja
vastaseid võrdselt keskmine väike halb läheb halvemaks
Lääne-
Viru
toetajaid ja
vastaseid võrdselt keskmine väike keskmine jääb samaks
Põlva vastaseid rohkem suur väike halb läheb halvemaks
Pärnu toetajaid rohkem keskmine suur hea läheb paremaks
Rapla toetajaid rohkem suur keskmine keskmine läheb halvemaks
Tartu toetajaid rohkem väike suur hea läheb paremaks
Valga toetajaid rohkem väike väike keskmine läheb halvemaks
Viljandi toetajaid rohkem suur suur hea läheb paremaks
Võru vastaseid rohkem väike väike halb jääb samaks
* Lääne regiooni alla on liidetud Saare-, Hiiu- ja Läänemaa
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
Kaheksandal küsimusel �Kas hääletaksite
Euroopa Liiduga liitumise poolt, kui
hääletamine toimuks täna?� oli kolm
võimalikku vastusealternatiivi. Esimene oli
020406080100120
1 2 3
Joonis 3
8
�jah� ja 84 (32,6%) üliõpilast märkisid risti sellesse ruutu. 70 (27,1%) üliõpilast valisid teise
alternatiivi: �ei�. Viimane vastusalternatiiv oli �ei oska öelda� ja selle valis 101 (39,1%)
vastajat (vt joonis 3). Kolm üliõpilast ei vastanud.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli uuritud sarnast küsimust. Järgnevas
tabelis on vastus küsimusele: �Kui homme toimuks Eestis referendum EL liikmeks saamise
küsimuses, kas Teie isiklikult hääletaksite selle poolt, et Eesti saaks EL liikmeks või
hääletaksite selle vastu?� (protsendid on valimisõiguslikust elanikkonnast). Siit on selget näha,
et Tartu üliõpilastel on sama arvamus kui Eesti rahva üldiselt.
Tabel 2
DETS. 1998 MAI 1999 OKT. 1999 MAI 2000
Hääletaks poolt 27% 30% 38% 34%
Hääletaks vastu 14% 23% 22% 26%
pole otsustanud, ei tea 46% 43% 34% 32%
Ei läheks hääletama 13% 5% 6% 8%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
3.1.2 Küsimused 3-5, Infoallikad Kolmanda küsimusega soovisin teada millistest allikatest vastajate Euroopa Liidu-alased
teadmised pärinevad. Ankeedile vastajatel tuli reastada kolm kõige olulisemat infoallikat
tähtsuse järjekorras. Enim nimetati televisiooni, tähtsuselt järgmiseks peeti ajalehti,
kolmandana nimetati raadiot. Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringul osalevad inimesed
panid samuti esimesele kohale Eesti telekanalid, teisele kohale Eestis ilmuvad päevalehed ja
kolmandale kohale üle-eestilise leviga raadiojaamad.
Ankeedis pärisin edasi, kas üliõpilased olid iseseisvalt otsinud Euroopa Liitu puudutavat
informatsiooni ja kui nad olid, siis mis põhjusel. Vastajate hulgas vastas 109 (42%) üliõpilast,
et nad olid infot otsinud, 149 (58%), et nad polnud otsinud. Nende hulgas, kes olid
informatsiooni otsinud, olid 30 üliõpilast otsinud informatsiooni isiklikust huvist, 59 koolitöö
9
jaoks, 9 otsisid nii koolitöö jaoks kui isikliku huvi tõttu. 11 vastajal oli info iseseisvalt
otsimiseks muu põhjus, näiteks seoses keeleõppimise või tööga, kõige tavalisem põhjus nende
hulgas oli debatiks valmistumine.
Küsimusele (4c) �Kas leitud informatsioon vastas teie ootustele?� vastasid 75 üliõpilast
jah, 31 vastasid ei. Kolm üliõpilast ei vastanud. Küsimusele (5) �Kas te sooviksite saada
lisainformatsioon EL laienemisprotsessi kohta?� vastasid 201 üliõpilast jah, 57 ei, üks aga ei
vastanud.
Mind huvitas, mis viisil need
üliõpilased, kes soovisid saada
lisainformatsiooni, seda teavet tahaksid.
Igaüks sai valida kaks enim sobivat
võimalust. Siiski 12 üliõpilast ei vastanud
üldse, 11 valisid ainult ühe informatsiooni
saamise viisi, nimelt loengud, ja 32 valisid
rohkem kui kaks võimalust. Ülejäänud 146 üliõpilase soovid on näha neljandal joonisel.
Järgnevad arvud esitavad protsentides vastajate eelistused lisainformatsiooni saamiseks; 1)
televisioon 23,9%, 2) loengud 25%, 3) raadio 7,2%, 4) raamatud 2,7%, 5) ajakirjad 4,1%, 6)
ajalehed 22%, 7) Bro�üürid 11,3%, 8) muul viisil 3,8%. Pooled nende hulgast, kes valisid muu
viisi, nimetasid internetti. Teised ettepanekud selles rühmas olid avalikud väitlused ning
Euroopa Liidu ametnikud või EL liikmesriikide kodanikud.
3.1.3 Küsimused 6-7, Lootused ja kahtlused
Võrreldes neid, kes pidasid ennast ise vastasteks, nendega, kes pidasid ennast Euroopa
Liidu suhtes positiivseks, on kohe näha, et neil on umbes samad lootused ja kahtlused seoses
EL-i astumisega, aga rõhuasetused on väga erinevad. Kõiki vastuseid on võimalik näha lisas
nr. 2. Küsimusele �Millised on teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?� vastasid
0
20
40
60
80
1 2 3 4 5 6 7 8
Joonis 4
10
palju euroskeptikud, et lootused puuduvad. Siin nimetati siiski lootust, et Eesti jääks, nagu ta
praegu on, ja et Eesti poliitikas ei toimuks radikaalseid ümberkorraldusi; et Eesti siseturg
oleks kaitstud importkaupade eest ja et eesti rahval säiliksid oma traditsioonid. Mõned sellesse
rühma kuulujad loodavad majanduslikke hüvesid nagu palkade tõus, maksukoormuse
vähenemine, toetus põllumajandusele ja väliskapitali sissevool. Nimetati ka töö- ja
õppimisvõimalusi ning piiride kaotamist.
Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud üliõpilased tõid välja rohkem lootusi: Üks
kõige sagedamini esinenud lootusi oli tööjõu vaba liikumine ja Eesti majanduse
stabiliseerumine. Nimetati ka kõrgemaid palku ja rohkem võimalusi välismaal õppida, samuti
piiride kaotamist ja tollibarjääride kadumist. Mainiti ka vabakaubandust ja seda, et Eesti
arengule oleks pikemas perspektiivis kasulik ratsionaalsem ja suurem majandusruum. Loodeti
ka, et sõjaohu korral on võimalik liitlasriikidelt abi saada. Samuti nimetati siinkohal lootust, et
Eesti areneb EL-i astumisel sotsiaalselt kiiremini ja elatustase tõuseb. Paljudn
intervjueeritavad, eriti need, kes olid Euroopa Liidu vastu, mainisid, et Eesti pole EL-i
astumiseks valmis, kuna Eesti sotsiaalpoliitika on liiga nõrk.
Kahtluste kohta oli euroskeptikutel palju öelda: �ajude äravool�, paljud kõrgharidusega
inimesed lähevad Eestist ära, et töötada välismaal. Siinkohal nimetati ka võõrtööjõu sissevoolu
;kaintervjuudest ilmnes kartust, et liiga paljud välismaalased hakkavad Eestis elama. Eesti keel
võib kaotada oma tähtsuse, ning eesti vaim, tahe ja huvid surutakse maha. Tuniti ka muret, et
eesti rahvas kaotab oma rahvuslikku identiteedi ja saab eurorahvaks. Paljud kartsid, et Eesti
põllumajandus sureb välja, ning et toimub üldine vaesumine, eriti maapiirkodades. Kui EL-i
pooldajad kiitsid vabakaubandust, nimetasid euroskeptikud seda kui EL-i negatiivsemalt
külge. Teisteks majanduslikeks muredeks on hindade ja maksude tõus.
Nendest, kes olidEuroopa Liiduga ühinemise suhtes kõige positiivsemad, kirjutasid kaks
inimest, et nad ei oska öelda kuidas nad hääletaksid, kui referendum toimuks homme, teised
hääletaksid pool, samas kui kõik EL-i vastased hääletaksid vastu. Positiivselt meelestatud
11
üliõpilaste kahtlused oli natuke teistmoodi formuleeritud. Tundub, et arvestatakse
hinnatõusuga, kui Eesti astub Euroopa Liitu, ent muret tuntakse pigem seepärast, kas palgad
tõusevad sama palju kui hinnad. Ühe probleemina nimetati kartust, et Eesti otsustusvõime
langeb ning tekib sõltuvus suurkorporatsioonidest ja EL keskvalitsusest. Veel nimetati liiga
ranget bürokraatiat ja norme, tunti muret, �kas keegi �Brüsselis� tegelikult hoolib� ja et Eesti
pole võib-olla päris valmis Euroopa Liitu astumiseks. Eesti identiteet, kultuur ja keel võivad
kaduda ja loodetud elatustasemetõus ei pruugi tulla. Mõned märkasid, et Eesti on alles ühest
liidust (NSVL) tulnud ja natuke ebameeldiv on juba teise liiduga ühineda.
Kõige positiivsemalt ja kõige negatiivsemalt üliõpilaste ankeeidast (vastavalt 26 ja 20, vt
joonis 2) nähtub, et Euroopa Liidu suhtes positiivsed üliõpilased arvavad suuremas ulatuses
kui negatiivsed üliõpilased, et nad teavad kindlalt, mida Euroopa Liitu astumine Eestile toob.
Umbes sama palju positiivselt (46%) ja negatiivselt (45%) meelestatud üliõpilasi oli
iseseisvalt otsinud Euroopa Liitu puudutavat informatsiooni. Kõikidest ankeedi osalevatest
üliõpilastest oli 42% otsinud infot iseseisvalt. Pooldajate olulisemateks infoallikateks on
tähtsuse järjekorras 1) televisioon 2) ajalehed 3) ajakirjad. Enamus neist soovivad
lisainformatsiooni liitumise kohta. Vastaste infoallikad on järgnevad 1) televisioon 2) ajalehed
3) sõbrad ja perekond (vrd lk 8). Ainult väike osa neist soovib rohkem informatsiooni.
3.2 Intervjuude tulemused Kümnest intervjuueeritavast neli olid Euroopa Liidu suhtes negatiivsed ja kuus olid
pigem positiivsed. Kõigepealt püüdsin välja selgitada, kui hästi informeeritud üliõpilased on
Euroopa Liidu kohta, seejärel, millised kahtlused ning lootused vastajatel on.
3.2.1 Küsimused EL informatsiooni kohta Isegi kui kaheksal üliõpilasel minu uuringus oli kindel seisukoht, kas ta hääletaks poolt
või vastu, kui referendum Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimuses toimuks homme, ütles
ainult üks üliõpilane, et tal on otsuse langetamiseks piisavalt informatsiooni. Teised vastasid,
12
et neil oleks otsustamiseks rokem aega vaja või et neile meeldiks saada rohkem teavet. Kõik
intervjuus osalejad teadsid, kust saada rohkem infot, kui neil tekiks huvi mõne Euroopa
Liiduga seotud küsimuse vastu, aga kolm polnud üldse infot iseseisvalt otsinud. Neli olid
otsinud infot isiklikust huvist ja kolm kooli jaoks. Mõned nendest, kes olid kriitilised EL-i
suhtes, lisasid ankeedile, et EL-i kohta käiv informatsioon on tihti ühepoolne ja väga
subjektiivne. Kaks üliõpilast leidsid, et võiks olemas olla mõni objektiivne bro�üür, milles
selgitatakse kõiki tingimusi, mida Euroopa Liit Eestile pakub ja Eestilt nõuab.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli uuritud sarnast küsimust. �Kui
homme toimuks referendum Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimuses, siis kas Teil on
piisavalt informatsiooni, et otsustada, kas hääletada liikmeks saamise poolt või vastu?�
Tabel 3
SEPT. 98 MAI 99 OKT. 99 MAI 00
on piisavalt 17% 23% 27% 31%
ei ole piisavalt 73% 63% 62% 59%
Raske öelda 10% 14% 11% 10%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
3.2.2 Küsimused EL informatsiooni allikate kohta Ma küsisin, millised on vastajate jaoks peamised infoallikad Euroopa Liidu kohta, ja
millistest allikast saadud teavet nad kõige usaldusväärsemaks peavad.
Enam vähem kõik väitsid, et nad vaataksid televiisorist Euroopa Liitu käsitlevaid
saateid, ja samuti loeksid ajalehti, aga pigem siis, kui seal pudutatakse Eesti ja Euroopa Liidu
vahelisi suhteid, mitte ainult Euroopa Liitu. Mõned usaldasid täiesti ajalehtedest saadud infot,
eelkõige �Postimehest�, kuid kaks ütlesid, et nad ei usalda ajalehti. Üks selgitas lähemalt, et ta
ei pea ajalehti usaldusväärseks, kuna tema arvates on selgelt näha, kas artikli on tellinud EL-i
13
pooldajad või vastased. Enamus vastasid, et Euroopa Liidu-teemalisele saatele juhuslikult
peale sattudes jääksid nad vaatama, aga selliseid saateid nad telekavast ei otsi. Paljudel on
peamiseks infoallikaks internet. Ankeetidest saadud vastused kinnitavad, et tudengid
usaldavad internetist saadud infot, mõned isegi rohkem kui ajalehti. Üks intervjueeritav
selgitas, et kui ta leiab ajalehest midagi huvipakkuvat, siis ta proovib selle kohta internetist
rohkem infot leida. Minu jaoks oli see huvitav, kuna mina eriti ei usalda internetist saadud
infot.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringus oli küsimus �Millistest infoallikatest saadud
infot peate Te kõige usaldusväärsemaks?� Paistab, et üliõpilased otsivad internetist infot
rohkem, kui Eesti rahvas üldiselt.
Tabel 4
NOV. 1998 OKT. 1999 MAI 2000
Eesti telekanalid 48% 58% 44%
Eestis ilmuvad päevalehed 37% 44% 35%
Üle-Eestilise leviga raadiojaamad 30% 36% 24%
Eestis ilmuvad nädalalehed 10% 16% 12%
Internet 11% 11% 12%
Sõbrad, tuttavad, töökaaslased 5% 7% 11%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
3.2.3 Kahtlused ja lootused Nende kahtlused, kes hääletaksid EL-i vastu, kui referendum toimuks täna, olid
järgmised: kõik lubadused ei lähe täide, tõenäoliselt takistatakse siiski Euroopas vabalt
liikumist ja töötamist. Samal moel kardetakse seda, mis võib Eestis juhtuda pärast liitumist:
need kes on noored ja tugevad, võivad reisida ükskõik kuhu, aga teised jäävad Eestisse.
Nõukogude Liidu kogemused on ikka meeles, ja mõned kardavad seda bürokraatiat, mis võiks
14
tulla, ja seadusi, mis tunduvad Eesti suhtes mõttetutena. Siinkohal nimetati ka kartust, et Eesti
rahvas kaotab iseenda kultuuriliselt ning keeleliselt.
Euroopa Liidu pooldajate kahtlused on järgmised: kõik tooted muutuvad ühesuguseks
mingi eurostandardi järgi. Üks intervjuueeritav ütles näiteks, et standardite ühtlustamine võib
tuua �suured roosast plastmassist euroasjad, kus kõik on ühtemoodi, igav ja isikupäratu�.
Muidugi nimetati ka kartust, et eesti keel ja kultuur hakkab kaduma. Uuesti võeti kõne alla
suurenenud bürokraatia: asju hakatakse otsustama Eestist kaugel, vaatamata, kui hästi see
Eestile sobiks. Liiga palju reegleid surutakse peale, nii et Eesti riik ei saa enam ise otsustada.
Lubadused ja lootused ei pruugi täide minna ja inimesed pettuksid.
EL-vastaste lootused on järgmised: Piiride avanemine ühispassi omanikule. Majanduslik
paranemine, nii üksikisikule kui ka ühiskonnale. Muidugi ei olnud lootusi palju, kuna see
grupp vastajad tegelikult ei taha, et Eesti astuks Euroopa Liitu.
Pooldajad nimetasid positiivsest vaatenurgast standardite ühtlustamist, nii et Eesti peaks
näiteks rohkem tegelema sotsiaalpoliitiliste probleemide lahenedamisega. Eesti poleks teiste
silmis enam vaene Ida-Euroopa maa ning võiks jõuda kümne aasta pärast Lääne-Euroopa
sfääri. Muidugi nimetati ka avatud tööturgu ning reisimisvõimalusi.
Ma uurisin ka, et kui Eesti ühineks Euroopa Liiduga, kuidas vastajate elu sellega seoses
muutuks. Eurovastastest kolm vastasid et nende elu arvatavasti ei muutuks. Üks vastaja tundis
muret, et EL-iga ühinemisel ei hakata Eestisse ikkagi erapooletult suhtuma, võib-olla nõuavad
Euroopa Liiu suuremad liikmesriigid (näiteks Saksamaa), et nende tööturud jääksid eestlastele
kinni. Teine arvas hoopis, et oleks lihtsam tööle saada ja reisida.
Pooldajad arvavad, et neil oleks suuremad võimalused välismaal töötamiseks, kui Eesti
ühineks Euroopa Liiduga. Kuuest viis vastasid, et nad arvavad, et piirid avanevad ja et
reisimine ja õppimine välismaal läheb lihtsamaks. Ainult üks arvas, et suuri muutusi ei toimu.
15
Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringus oli sarnane küsimus.Taas on selgelt näha, et
Tartu üliõpilaste arvamused sarnanevad üldiselt Eesti rahva omadega, kuna enamus arvas, et
nende isiklik elu jääb samaks või muutub veidi paremaks.
Oletagem, et Eesti ühineb EL-iga. Mis Te arvate, mis suunas Teie elu sellega seoses
muutub?
Tabel 5
NOV 97 MAI 98 SEPT 98 MAI 99 OKT 99 MAI 00
palju paremaks 4% 3% 5% 3% 4% 3%
veidi paremaks 32% 28% 31% 24% 28% 22%
Jääb samaks 38% 37% 40% 35% 39% 39%
veidi halvemaks 7% 8% 9% 9% 9% 12%
Palju halvemaks 3% 3% 2% 6% 4% 7%
Raske öelda 16% 21% 13% 23% 16% 17%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
Isegi paljud liitumise suhtes positiivsed arvasid, et enne liitumist tuleb natuke oodata,
aga hiljemalt aastal 2010 on Eesti juba osa Euroopa Liidust. Ootamise põhjustena nimetati
näiteks, et liitumine pole ainult poliitiline, vaid ka psühholoogiline küsimus ja inimesed
peavad sellega harjuma. Tuntakse veidi hirmu, et Eesti näib vaesena,kes ainult vastu võtab,
aga ise midagi kaasa ei oska viia. Üliõpilased arvasid siiski, et enne aastat 2010 on Eesti
siseolukord nii palju paranenud, et Eesti võiks ka midagi Euroopa Liitu tuua. Ainult üks
vastaja ütles, et liitumine peaks toimuma nii kähku kui võimalik ja et selle õige aeg sõltub
ainult Euroopa Liidust.
Euroopa Liidu vastased leidsid, et kui Eesti ikka ühineb Euroopa Liiduga vastu nende
tahtmist, siis on tähtis mitte kiirustada. Üks vastanutest pakkus, et oodata tuleks vähemalt viis
aastat; teine jällegi ütles, et näiteks 10-15 aasta pärast oleks reaalne, et Eesti ühinemiseks
küllalt nii tugev. Samas lisas ta ka, et kui Eesti on nõrk, siis pole liitumisest kasu, ja kui ta on
tugev, siis ei ole mõtet liituda. Tundub, et mõlemad rühmad on ühisel arvamusel, et Eestil on
16
vaja enne EL-i astumist rohkem aega. Sama tulemuseni jõuti ka EL Infosekretariaadi
uurimuses.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringu osalenute vastused nõnda küsimusele �Mis Te
arvate, millal oleks Eestil õige aeg saada Euroopa Liidu liikmeks?�
Tabel 6
NOV. 98 MAI 00
2-3 aasta pärast 17% 21%
4-6 aasta pärast 22% 23%
7-10 aasta pärast 14% 14%
Rohkem kui 10 aasta pärast 11% 8%
mitte kunagi 10% 12%
on juba praegu õige aeg 5% 5%
raske öelda 20% 17%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
Et saada natuke laiemat perspektiivi, mitte ainult uurides, kuidas vastajate isiklik elu
muutuks, küsisin ka, kes saab liitumislepingust kasu ja kellele võiks see kahju tuua.
Euroskeptikud vastasid, et alguses võiks see Eestile kasulik olla, aga mitte pikemas
perspektiivis, sest EL on liiga bürokraatlik süsteem, liiga suur ja ebaefektiivne. Üks väga
skeptiline üliõpilane vastas, et EL ei laieneks kindlasti, kui see ei tooks EL-ile kasu, aga kes
võiks sellest Eestis kasu saada, ei osanud ta öelda. Üks teine vastaja lootis vähemalt, et
liitumine võiks tuua Eestile kasu, ja kolmas arvas, et kasu saavad pigem riigiametnikud.
Pooldajad vastasid, et kui ainult Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ja teised kandidaadimaad
loobuvad ühinemisest, siis ei mõjuta see Euroopa Liitu kuigi palju. Üks vastaja avaldas
arvamust, et võib-olla tahab EL Eestit, et saada kindel idapiir. Kõik pooldajad olid nõus
sellega, et Eesti võidab rohkem kui EL, isegi kui see tähendab alguses Eestile palju kulutusi.
Üks tudeng vastas, et eestlasena on ta Euroopa Liidu poolt, sest Eesti on nii väike ja praegu nii
17
vaene riik, ent isegi kui ümberkorralduste tegemine seadustes ja institutsioonides on kulukas,
toob ühinemine siiski Eesti riigile kasu. Selles, kes Eestis rohkem kasu saab, läksid pooldajate
arvamused lahku. Mõned arvasid, et linnainimesed saavad rohkem kasu ja et Eesti
põllumajandus hääbub kindlasti peale Euroopa Liitu astumist, sest Euroopa Liidus on
suuremad põllumajandusriigid, näiteks Holland ja Taani, kellega ei suuda võistelda. Teised
arvasid hoopis, et see on talunikele parem, sest neil on võimalus toetust saada EL-ist.
Üksmeelselt olid seisukohal, et vanemad inimesed võidavad liitumisest vähem noored, kellel
on rohkem �ansse Euroopa Liidus vabalt liikuda. Siinkohal nimetati ka, et ärimeestele võiks
liitumine tuua suuremaid võimalusi.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringu vastused küsimusele: �Mis Te arvate, kes
järgnevalt loetletutest saab Eestis tõenäoliselt kasu ja kes jääb tõenäoliselt kaotajaks, kui
sidemed Eesti ja Euroopa Liidu vahel tihenevad?� (% nendest, kes vastasid, et saavad kasu)
18
Tabel 7
NOV 98 MAI 00
Riigiametnikud 56% 65%
Õpilased, üliõpilased 52% 56%
Noored 45% 55%
Relvajõud 50% 54%
Haridussüsteem 55% 50%
Sotsiaalhoolekanne 47% 43%
Riigiettevõtted 49% 41%
Tervishoiusüsteem 49% 41%
Eraettevõtlus 44% 37%
Töötud 23% 22%
Talunikud 21% 21%
Pensionärid 22% 18%
Madala sissetulekuga inimesed 19% 16%
Lihttöölised 17% 13%
(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)
19
4 Tulemuste analüüs Kui ma alustasin selle uuringu ettevalmistusi, olin ma päris kindel, et Eesti üliõpilased
on üldiselt negatiivsed Euroopa Liidu ja Eesti ühinemise suhtes sellega ja et nad on juba
informatsioonist küllastunud. Ma arvasin, et nad ei taha saada rohkem informatsiooni, sest
massimeedias räägitakse juba niigi palju euroasjadest, ja et üliõpilastel on sellest juba küllalt
saanud. Ma ei tahtnud ülearu keskenduda sellele, mida üliõpilased arvavad Euroopa Liidust
üldiselt, vaid rohkem sellele, kuidas nad suhtuvad Eesti astumisse Euroopa Liitu. Sellest
lähtuvalt koostasin ka ankeedi. Ainult kaks küsimust puudutavad Euroopa Liitu üldiselt, ja siis
ainult seda, kust üliõpilased on saanud informatsiooni EL-i kohta ja kas nad on iseseisvalt
otsinud sellist informatsiooni. Küsitlusankeet sisaldas valdavalt subjektiivseid küsimusi,
kuidas üliõpilased ise hindavad oma teadmisi liitumisest, kuidas nad suhtuvad liitumisse, ja
millised on nende suurimad lootused ning kahtlused Euroopa Liitu astumisel.
Oluline seik on siinjuures, et ma ei ole proovinud mõõta, kui palju üliõpilased tegelikult
Euroopa Liidust teavad, sest minu arvates on huvitavam kajastada üliõpilaste tundeid seoses
liitumisega. Ma võrdlesin siiski ankeedis osalejate enda hinnangut oma teadmistele sellega,
kuivõrd positiivsed või negatiivsed nad liitumise suhtes on, sest ma lootsin leida selles mingit
kooskõla. Leidsingi, et pooldajad arvavad suuremal määral kui eurovastased, et nad teavad,
mida Euroopa Liitu astumine Eestile toob.
Ma näitasin oma töö esimeses osas enamasti joonistega, millised vastused ma sain
kõigilt 258-lt üliõpilastelt, ja seal kus võimalik, võrdlesin tulemusi Euroopa Liidu
Infosekretariaadi poolt tehtud uuringutega. Esimene küsimus, mida analüüsisin, oli kui hästi
informeeritud on üliõpilased enda arvates liitumisest. Küsimus kõlas järgmiselt: �Kas te teate
kindlalt, mida toob kaasa liitumine Euroopa Liiduga?� Suur enamus, 52,7% üliõpilastest
vastas, et neil on keskmised teadmised. See pole nii üllatav, sest vastusealternatiivid olid
esitatud nii, et oli võimalik märkida rist keskmisesse ruutu. Intervjuud aga kinnitasid, et
üliõpilased väidavad, et neil on keskmised või pisut üle keskmised teadmised liitumise kohta,
tagasihodlikult lisades, et alati on võimalik rohkem teavet saada. Kui ma uuesti sellise uurimu
20
läbi viiksin, siis teeksin kuuepunktise skaala, nii et üliõpilased peaksid otsustama kas nad
teavad rohkem või vähem. Sellega kaasneb oht, et nad siiski paneksid risti skaala keskele, ja
mitte üldse ruutudesse, mis takistab statistilist analüüsi.
Minu hüpotees, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivsed Euroopa Liitu astumise
suhtes, ei osutunud tõeseks. Euroopa Liitu astumise suhtes väga postitiivseid ja väga
negatiivseid üliõpilasi oli vähe, valdav enamus oli selles küsimuses kas keskmised või
positiivsed. Kui minu hüpotees oleks olnud tõene, siis oleks joonis 2 vastupidine välja näinud.
Võib-olla on üliõpilased positiivsed, kuna nad on üsna hästi informeeritud. Euroopa Liidu
Infosekretariaadi koduleheküljel on avaldatud uurimus, mis näitab, et tööstuspiirkondades
elavad inimesed teavad Euroopa Liidust rohkem ja on pigem positiivsed kui maainimesed (vt
Tabel 1). Teine spekulatsioon oleks, et eesti üliõpilased kuulavad palju poliitikuid, ja kuna
poliitikud näitavad Euroopa Liitu heas valguses, siis suhtuvad ka üliõpilased sellesse
positiivselt. Ma ei ole oma uuringus püüdnud saada vastust küsimusele, mis põhjusel nad
positiivsed või negatiivsed on. Uurisin aga, üliõpilased kardavad või loodavad Euroopa
Liiduga ühinemisest. Sellest kirjutan ka rohkem, aga vaatame enne hüpoteesi teist osa: kas
rohkema info hanikimine huvitab eesti üliõpilasi.
Koguni kui 78% üliõpilastest tahtsid saada rohkem infot Euroopa Liidu
laienemisprotsessi kohta. Tundub, et see tähendab ka, et nad kavatsevad sellist infot otsida,
aga see ei ole päris õige järeldus. Ma esitasin ka intervjuudes sama küsimuse ja enamus
vastanutest tahtis samuti rohkem infot saada. Kui aga küsisin, kas nad kavatsevad seda infot
enne referendumit otsida, siis vastasid paljud, et kavatsevad, aga nad polnud päris kindlad, kas
nad seda siiski teevad. Seepärast on raske öelda, kas minu hüpoteesi teine osa on tõene või
vale. Neid huvitab saada rohkem info, aga kas neid huvitab seda otsida? Ankeetidele
vastajatele enim sobinud viis informatsiooni saamiseks olid televisioonisaated ja loengud,
mõlemad passiivsed viisid selles mõttes, et nad ei pea siis lugema ega infot otsima. Kolmandal
kohal olid aga ajalehed, nii et üliõpilased loevad küll, aga ajalehede lugemine on tavaliselt
passiivne info otsimine, sest seal on kirjutatud ka palju muudest teemadest. Intervjuudes
21
osalenud üliõpilased mainisid, et nad ei jäta lugemata, kui Euroopa Liidu kohta on midagi
kirjutatud, aga mitte keegi neist ei otsinud harilikult selliseid artikleid.
Olen kolmandas peatükis eesti üliõpilaste lootuste ja kahtluste kohta Euroopa Liitu
astumisel juba palju kirjutanud ja ma ei hakka seda pikalt kordama, aga mõned huvitavad
punktid on siiski väärt mainimist. Piiride avanemine oli väga sageli esinev lootus, samuti vaba
liikumine ja avatud tööturg. Mõned vastased kardavad piiride avanemist, kuna see võib tuua
Eestisse välismaalasi ja paljud kõrgharidusega eestlased läheksid ära. Selliseid mõtteid ei
avaldatud küll eriti sageli. Paistab, et vastastel ja pooldajatel on umbes samad lootused, kõige
sagedamini nimetati majanduslikku paranemist. Mõlemad rühmad, aga eriti just
euroskeptikud, kartsid, et Eesti rahvas võib kaotada oma kultuuri ja keele. Skeptikud ja
pooldajad on eri arvamusel ühes küsimuses, nimelt standardite ühtlustamines. Pooldajate
arvates on see Eestile kasulik, kuna siis tuleb hakata seadusi ja reegleid ümber vaatama.
Euroopa Liidu vastased arvasid aga, et see oleks Eesti riigile kahjulik, sest Eesti kaotaks siis
enda omapära.
22
5 Kokkuvõte
Minu hüpotees, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivselt meelestatud Euroopa
Liiduga liitumise suhtes ja et enama info hankimine neid eriti ei huvita, osutus nii valeks kui
õigeks. Tundub, et eesti üliõpilased võrrelduna Eesti rahva enamusega on pigem positiivsed
kui negatiivsed ja umbes sama protsendimäär üliõpilastest hääletaks poolt, kui homme
toimuks Eestis referendum EL-i liikmeks saamise küsimuses. On selge, et üliõpilased on
suuremal määral huvitatud lisainformatsiooni saamisest EL-i laienemisprotsessi kohta, aga
samas on kahtlane, kas nad ise hakkaksid otsima sellist informatsiooni, või kas nad ootavad,
et see tuleks neid ilma vaevata?
Sel ajal, kui ma kirjutasin oma lõputööd, kevadsemestril 2001, on Eesti rahva arvamus
EL-ist muutunud. Viimased avaliku arvamuse uuringud näitavad pooldajate hulga langust.
Oleks huvitav välja selgitada, kas sama kehtib ka üliõpilaste seas. Teised aspektid, millesse
oleks võimalik edaspidi süveneda, on näiteks, kui palju eesti üliõpilased tegelikult teavad
Euroopa Liidust, mitte ainult, kuidas nad ise hindavad oma informeeritust. Oleks ka huvitav
võrrelda eesti üliõpilaste arvamust üliõpilastega teistes kandidaadimaades, näiteks Lätis,
Leedus või Poolas.
Minu jaoks on lõputöö kirjutamine olnud põnev ja õpetlik, ma loodan, et töö lugemine
on olnud Teile niisama huvitav.
23
Allikad Euroopa Liidu Infosekretariaat, 2001: Uuringud (18.4.2001)
http://www.elis.ee/uuring/uuring_mon_00.asp
McCormick, 1999, Understanding the European Union � A Concise Introduction, New York,
Palgrave, lk. 80-81.
24
25
Lisa 2
Kõige negatiivsemad ankeedivastajad Millised on Teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?
1. Loodan et siis pandaks oluliselt suuremat rõhku Ida-Virumaa arengule.
2. Puuduvad.
3. Loodan et Eesti ei liitu.
4. Ei looda eriti midagi.
5. Neid pole.
6. Palgataseme tõus, heaolu kasu, väliskapitali sissevoog.
7. Lootusi eriti pole, võibolla suuremad välisinvesteeringud.
8. Eesti rahva edasine eksisteerimine koos pikaajaliste väljakujunenud traditsioonidaga.
9. Et säiliks Eesti oma raha � kroon. Et Eestil oleks võimalus kaitsta oma siseturgu
importkaupade eest.
10. Mul ei olegi lootusi. Ma ei pea Euroopa Liiduga ühinemist mõistlikuks.
11. Raha valdkondadesse, milledesse seni ei jaganud.
12. Elatustaseme kasu. Lihtsustatud piiriületavas kord.
13. �
14. Õpetaja (ja teiste sots. sfääri töötajate) palgatõus, maksude vähenemine, väike ettevõtline
ja põllumajandase toetamine.
15. Puuduvad (praktiliselt).
16. Õppimisvõimalused parenevad veelgi.
17. Et Eesti riik säiliks sellisena nagu on, et ei toimuks eesti poliitikas mingisugused
radikaalseid ümberkorraldusi.
18. Töökohtade laienenud võimalused.
19. �
20. Et kõik muutuks paremaks, nt. hinnatase, sissetulekud, julgeolek.
26
Millised on Teie suurimad kahtlused liitumisel Euroopa Liiduga?
1. Ma ei näe sellest minisugust kasu, pigem kahju (hinnatõusud jne).
2. Eestlaste rahvusliku identiteet kaob.
3. Maksud tõusevad, sotsiaal-hoolimatus, vabamüüklaste täielik vabastamine.
4. Eesti majandusele ei mõju see kindlasti positiivselt.
5. Usun, et Eesti kaotab praktiliselt oma iseseisvust, ta pole majanduslikult nii tugev, et olla
partnerina Euroopa Liiduga. Tuleb palju välismaalisi, Eesti keel kaotab oma tähtsust.
Liitumine Euroopa Liiduga = Eestimaa müümine, kasu sellest saab ainult kitsas rühm
inimesi (poliitikud raha).
6. �ajude äravool�, võõrtööjõu sissevool, liiga range reglementeeritus.
7. Eesti positsioon nõrgemaks. Olles EL, mida ikka juhivad Euroopa juhtriigid.
8. Meie vaim, tahe ja huvid surutakse maha.
9. Et Eesti elatustase lange veelgi, toimub üldine vaesestumine (eriti maapiirkodades).
10. Et ta neelab meid lihtsalt maha, et kaotame igasuguse rahvusliku identiteedi, ja saame
üheks suunaks eurorahvaks.
11. Eesti põllumajandus sureb peaagu välja. Kvaliteetsem tööjõud läheb ära Läände. Hinnad
tõusevad.
12. Oma maa kultuuri tõrjumine tahaplaanile rahvastiku vähenemine.
13. Otsustamisosalus, läbipaist.
14. Põllumaja hääbumine, imporditõus, urbaniseerumine, paljud suurettevõtted müüakse
välismaalastele.
15. 1, majandus, 2, keel ja tavad.
16. et kõik läheb kallimaks, et oma põllumajandus saab kannatada, et oma raha ära kaob.
17. Et Eesti riik kaotab mingil määral iseseisvuse.
18. Maapiirkondade põllumajandusliku tegurese väljasuremine.
19. �
20. Ei oskagi täpselt nimetada.
27
Kõige positiivsemad ankeedivastajad Millised on Teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?
1. Tööturu laienemine minu jaoks.
2. Vabakaubandus, vaba reisimine, töötamine EL-i piires.
3. Ratsionaalsema ja suurema majandusruumi hea mõju Eesti arengute pikemas perspektiivis.
4. Lootus, et avaneks rohkem võimalusi tööjõu raketuseks, noorte hariduseks välisriikides.
5. Et Eestile ei kehtestataks isikute vaba liikumise ja töölubade osas üleminekuperioodi (liiga
pikka).
6. Et saaks vabamalt reisida, õppima minna EL riikidesse ilma et oleks vaja elamisluba
jama�
7. Vaba tööjõu liikumine , tollibarjääride kadumine, investeeringute kasu.
8. Laiemad töö ja õppimisvõimalused.
9. Elutase kõrgenemine.
10. Palga tõus, uued investeeringud, uued töökohad, õiglased seadused.
11. Et see on soodus meie riigi majandusele ja muule arengule.
12. Äkki saab kuhugile huvitavasse kohta tööle minna (korraks).
13. Elatustaseme tõus.
14. Riigipiiride kadumine.
15. Neid on mitmeid. Peamiselt aga tööjõu vaba liikumine (ei soovi küll mingeid türklasi
Eestisse, kuid eesti ujudeks (?) hea võimalus).
16. Eesti majandus stabiliseeruks. Sõja ohu korral on loota liitlasriikide abile.
17. Aktiviseerub majandustegevus, tekkib kindlustunne et Euroopa on kui ühtne tervik, üldine
integreerumine.
18. Majanduslik abi.
19. Tööjõu vabaliikumine, stabiilsem majandus.
20. Igasuguste piiride kaotamine, majanduslik stabiilsus.
21. Kaovad piirid riikide vahel.
22. �
28
23. et ikka kõik läheb paremuse poole.
24. majanduskarv, palgatõus, vaba tööjõu liikumine, Eesti suuna külastatavus.
25. Üheskoos oleme tugevamad � kergem on lahendada tervet Euroopat puudutavaid
nuiaimusi
26. Eesti areneks kiiremini sotsiaalselt ja majanduslikult.
Millised on Teie suurimad kahtlused liitumisel Euroopa Liiduga?
1. kas eestlaste kultuur ja keel säilub?
2. �
3. EL poliitilised motiivid � miks seda tehakse, kas keegi �Brüsselis� tegelikult hoolib.
4. Kahtluseks on näiteks mõju Eesti põllumajandusele, keelele, kultuurile.
5. Liiga pikad üleminekuperioodid isikult ootan liitumises. Laienemine võib venida.
6. Kas palgad tõusevad sama palju kui hinnad? �Ajude väljavool�!!
7. Kultuurilise eripära ja keele kaotamine. Sõltuvus suurkorporatsioonsidest ja EL
keskvalitsusest.
8. Liigsed ettekirjutused ja Eesti enda otsustusvõime langus.
9. Ei ole.
10. Kas liitumine EL-iga toob kõike seda, mida ma nimetasin.
11. Et ei tule loodetud elutaseme tõuse.
12. Võibolla ei ole Eesti veel päris �valmis�, võib juhtuda, et jääme vaeslapse ossa. Nii nad
räägivad.
13. Liigne eurotaimne, eestlase nõrgumine.
14. Seadusandlus.
15. Ei oska kohe nüüd küll öelda.
16. Põllumajandus ääre-aladel
17. Eesti kultuuri ja keele säilimine �puhtana�, Eesti ettevõtete minek �väliskapitalile.
18. Ühest liitust (NSVL) tulek ja teise minek (EL).
19. Bürokraatia ja normid.
20. Oma rahvuslikku identiteedi kaotamine, sisseränne Eestisse.
29
21. Ei ole kahtlusi.
22. �
23. Et Eesti identiteet võib kaduda.
24. Puuduvad.
25. Tulevikus muutub Euroopa Liitu maine ja tähtsus allapoole arvestust.
26. Oleme noor riik, tulime Nõukogude Liidust, natuke hirmus teise liiduga liituda.
Recommended